Kus peatuda Naissaarel: saarepõgenemise teejuht
Naissaar island pine forest and abandoned Soviet railway tracks
Naissaar asub 10 kilomeetrit Tallinnast põhjas praamiga, kus on saadaval alla kümne magamiskoha ja suvine hooaeg maist septembrini.
Kellele Naissaar sobib
Naissaar sobib väga konkreetsele reisijale: sellele, kes soovib täieliku sukeldumise saarepõgenemist Tallinnast, hindab vaikust ja metsa rohkem kui restorane ja teenuseid ning on rahul rustikaalse majutusega. Saarel on kokku vähem kui kümme broneeritavat magamiskohta, poodi pole, restorani pole enamikul päevadel ja peale mõne hooldaja pole ka alalisi elanikke. Sellel on ka üks kummalisemaid ajaloolisi kihte Baltikumis — endine Nõukogude mereminde tehas, mille kitsarööpmeline raudtee looklub endiselt läbi metsa, ja mahajäetud kasarmud, mis on pooleldi mändide poolt neelatud.
See ei sobi kellelegi, kes vajab garanteeritult mugavat voodit oma vannitoaga, restoraniõhtusööke, mobiililevi kõikjal või võimalust igal hetkel lahkuda. Praamid sõidavad ainult suvel ja ainult mõnel korral nädalas. Kui ilm halveneb, võid jääda päevaks kauemaks kinni. Võta kaasa süüa, sooje riideid, sularaha ja madalad ootused taristu suhtes. Vastu saad tõelise looduse üksteist kilomeetrit Euroopa pealinnast.
Milline majutus tegelikult olemas on
Male küla külalistemaja (Male küla külalistemaja) pakub metsandusehoones umbes kuus kuni kaheksa narikohta ja mõned eraldi toad. Hinnad jäävad 40-60 euro juurde inimese kohta öö, eelistatakse sularaha, broneeri otse saare kontori kaudu nädalaid ette. Naissaare Looduspargi administratsiooni kaudu on aeg-ajalt renditav mõni eramaja. Kämping on lubatud märgistatud kohtades neile, kel oma varustus — arvatavasti kõrghooajal kõige usaldusväärsem võimalus.
Hotelli pole. Retseptsiooniga hostelit pole. Airbnb-peremeest, kes su praami juures vastu võtaks, pole. Broneerimine nõuab telefonikõnesid, e-kirju eesti või inglise keeles ja kinnitatud makset enne purjetamist. Praktiliselt käib enamik Naissaare külastajaid päevareisil ja ainult tõsised matkajad või looduspildistajad ööbivad. Kui tavaline hotellivoodi on sulle oluline, ära tule siia.
Naissaar versus Aegna: kumb saar valida
Aegna on väiksem (kolm ruutkilomeetrit versus Naissaare kaheksateist), Tallinnale lähemal (ainult 14 kilomeetrit ja lühem praam), ligipääsetavam ja seal on veidi rohkem taristut — väike kämpingu ala, ajuti avatud kohvik. See on lihtsam saar. Naissaar on suurem, metsikum, tal on erakordne sõjaajaloo kiht ja see pakub tõelist täispäeva jalutuskäiku läbi metsade, randade ja nõukogudeaegsete varemete. Mõlemad on suvel Tallinnast päevareisiga läbitavad.
Esmakordseks saarekülastuseks piiratud ajaga vali Aegna — pooleks päevaks piisab. Täispäeva- või ööreisiks, kus metsikus ja kummalisus on põhipunktid, vali Naissaar. Kui saad mõlemat eraldi päevadel teha, tee mõlemat. Naissaare praami logistika on keerulisem (vähem väljumisi, pikem sõit), seega planeeri hoolikalt. Kombineeritud reisid on võimalikud, kuid kiirustatud; iga saar tasub aeglase tempo.
Mis saarel endal on
Kitsarööpmeline raudtee, mis ulatub umbes kümme kilomeetrit põhjast lõunasse, on saare määrav joon. Mõned lõigud on taastatud ja töötavad aeg-ajalt külastajaile; teised lõigud on võsastunud roostetavad rööpad läbi männimetsa. Raudtee pikkuse jalgsi läbimine võtab kolm-neli tundi ja möödub mitmest mahajäetud sõjaväeobjektist, sealhulgas kasarmutest, laohoonetest ja mineeritehase kompleksist. Rannad ümbritsevad tervet saart — läänerannikul liivased, idarannikul kivisemad.
Male küla saare lõunatipus mahutab külalistemaja, väikese kabeli ja paar taastatud hoonet. Tuletorn saare põhjatipus (Naissaare tuletorn) on täispäevase jalutuskäiguga läbitav. Loomastikku kuuluvad hirved, põdrad ja lugematud mereliinnud. Mobiililevi on kohati — Eesti võrgud töötavad mõnes kohas ja kaovad teistes. Poodi pole; võta kaasa kogu toit ja vesi selleks ajaks, mil peatud. Tulesid tohib teha vaid märgistatud kohtades.
Sinna jõudmine ja tagasi
Praamid sõidavad umbes maist septembrini, väljudes Tallinnast (tavaliselt Vanasadamast või Pirital) ja Leppneemest Viimsi poolsaarel. Sõiduplaanid muutuvad aastast aastasse — kontrolli enne planeerimist alati praegust operaatorit (viimasel ajal on liini pidanud Monica Line). Tüüpiline sõiduaeg on 60-90 minutit sõltuvalt lähtekohast. Edasi-tagasi pilet maksab 20-30 eurot. Juuli-augusti kõrghooajal broneeri istekohad nädal või rohkem ette.
Ilmatingimused tühistavad reise. Kui Soome laht muutub tormiseks, praamid ei sõida ja sa kas ei jõua kohale või ei saa tagasi. Ehita plaanidesse varupäev, kui ööbid. Erapaadi tellimine on Tallinna sadamatest võimalik neile, kel eelarve — grupisõit maksab 300-500 eurot. Mõned korraldatud päevaturide operaatorid ühendavad praami juhitud jalutuskäiguga, mis lahendab logistika, aga maksab 60-90 eurot inimese kohta.
Mida kaasa võtta ja mida oodata
Võta kaasa: tugevad matkajalatsid (mitte sandaalid — metsateed ja vana raudteeballast hävitavad pehme jalanõu), putukatõrjevahend (sääsed on juunis-juulis tõsised), vesi terveks päevaks, süüa kui käid päevareisil, sularaha külalistemaja ja mõne haruldase kohviku külastuse jaoks, soojad kihid isegi juulis (meretuul hammustab), pealamp kui ööbid ja väike esmaabikomplekt. Mobiililevi on ebausaldusväärne, seega lae alla ohvline kaardirakendus.
Oota: vaikust. Tõelist vaikust, mida esimese tunni järel muutub ärevaks ja teise tunni järel iluliseks. Oota pikki jalutuskäike ilma teist inimest kohtamata isegi kõrghooajal. Oota, et mahajäetud sõjaväerajatised on tõeliselt hirmuäratavad. Oota, et ilm muutub kiiresti. Oota, et jätad telefoni taskusse, sest midagi pole vaadata ja midagi pildistamisväärset telefonikaamera hästi ei jäädvusta. See on koht, mis tasub tähelepanu, mitte kerimist.
Verdikt
Naissaar tasub päevareisi igaühele, kes veedab Tallinnas suvel viis või rohkem ööd ja keda huvitavad metsad, linnud või nõukogudeaegsed varemed. See tasub ööbimist väga väiksele arvule reisijaile — matkajaile, fotograafidele, raamatuid kirjutavaile inimestele, kõigile, kes tõeliselt soovivad magada metsahütis kümne kilomeetri kaugusel pealinnast. Kõigile teistele — päevareis ja tagasi Tallinna korraliku voodi ja õhtusöögi juurde.
Reis, mis toimib parimini: 09:00 praam Vanasadamast, kohale umbes 10:30, jaluta raudteeliini pidi põhja poole tuletorni juurde (neli tundi peatustega), lõuna oma seljakotist läänerannikul, jaluta mööda rannikut tagasi Malesse, jõua pärastlõunase praamiga Tallinna tagasi, õhtusöök linnas. Kogumaksumus 30-40 eurot praami eest pluss see, mis toidu peale kulub. See on üks kummalisemaid ja meeldejäävamaid reisi päevi.
Enne broneerimist
The questions people ask about Pirita, answered with this month’s numbers.
Praktiliselt mitte. Regulaarne praamiliiklus toimib ainult maist septembrini. Talvine ligipääs nõuab jäätee sõitmist erasõidukiga, kui tingimused lubavad (harv ja ohtlik) või tellitud paati. Talvist majutust ei ole avatud. Jäta see saar suvise akna jaoks; kasulikku vaheajahooaega pole.
Väljast on hea — jaluta ringi, pildista, vaata uksedest sisse. Interjöörid on ohtlikud: ebastabiilsed põrandad, paljas metall, mineeritehase alal aeg-ajalt lõhkemata lahingumoona probleemid. Ära mine hoonetesse. Ära korja metallesemeid. Kitsarööpmelist raudteed on ohutu mööda kõndida, kuid jälgi lahtist balasti ja järske pilusid.
Peamiste raudtee- ja rannamarsruutide jaoks mitte — saar on piisavalt väike, et kaardi kaasas kandes on tõeliselt eksida raske. Kaugema põhjatipu jaoks või kui soovid konteksti sõjaajaloo kohta, lisab Tallinnast juhitud tuur (60-90 eurot inimese kohta) tõelist väärtust. Üksiku matkaja peaks kellelegi teatama oodatud tagasitulekuaja.
